I-Candida albicans iyimvubelo evame ukuhlala emzimbeni emgodleni wokugaya nokugoma. Amazinga e-Candida agcinwa amasosha omzimba omzimba kanye nama-bacterium anenzuzo emzimbeni.
Uma ama-bacterium e-probiotic abulawa ama-antibiotic noma uma amasosha omzimba eba buthakathaka, imvubelo ye-Candida ingase ikhule ingahlosiwe.
Ukutheleleka kwendawo, njenge-thrush ngomlomo, izifo zesikhumba kanye nezifo zesisu semvubelo kwabesifazane kungabangela.
Abantu ababuthakathaka kakhulu amasosha omzimba, njengalabo abanomdlavuza noma i-AIDS, bangase bathuthukise ukutheleleka kwe-Candida, isimo sezempilo esibi esibizwa ngokuthi i-systemic candidiasis.
Abanye abasebenzisa ezinye izindlela bakholelwa ukuthi ukugqithisa kwama-candida albicans emathunjini kubangela isifo semvubelo esibangela izimpawu ezifana nokukhathala, ukukhanda ikhanda, ukuguquka kwemizwa, ukuxubana kwesono, ukucindezeleka, inkumbulo embi nokuhlushwa, nokuthanda kwamaswidi. Imfucumfucu ye-Candida emathunjini isuke icatshangwa ukuthi ifinyelele odongeni lwamathumbu emathunjini, okwenza imvubelo nezinye izinhlayiya ezingafuneki zingene emzimbeni. Kukholelwa ukuthi izinhlayiya zemvubelo ezithintekayo zisebenzise isimiso somzimba sokuzivikela, okuholela ekutheni i-hyperensitivity ye-allerger ifike ku-Candida.
Le syndrome yevuvu, ephakanyiswe nguWilliam Crook, MD, encwadini yakhe ka-1983, iThe Yeast Connection , ibhekwa njengokuphikisana okukhulu. Odokotela abaningi odokotela abavamile bayakholelwa ukuthi le syndrome ihlukunyezwa ngabasebenzi abaphelele futhi ayivumelani nokuqinisekiswa kwe-diagnosis.
Izinto ezibangela
- Ukusetshenziswa kwezizalo zokubeletha ngomlomo, i-steroids, i-antacids, imithi yokulwa nesilonda, noma ukusetshenziswa kaningi noma isikhathi eside kwemithi elwa namagciwane
- Ukudla okuphezulu ushukela
- Ukukhulelwa
- Ukubhema
- Ukwelashwa kokudla nokubekezelelana
- Isifo sikashukela
I-Candida Diet
Abanye abasebenzayo basebenzisa ukudla ukuze bakhulume ngokweqile kwe-Candida. Isibonelo, uDkt. Crook uncoma abantu abane-Candida overgrowth balandela iziqondiso ezithile zokudla:
- Gwema ushukela . Ngokusho kukaDkt. Crook, ushukela ukhuthaza ukukhula kwemvubelo. Ukudla okwenziwe ama-carbohydrate ngosuku ngalunye kuvame ukulinganiselwa. Isibonelo, phakathi kwamasonto amabili kuya kwamatsatfu okuqala ekudleni, ukudla okutholakala kwe-carbohydrates kungenziwa kube ngaphansi kwamagremu angama-60 ngosuku, kuye ngokuthi ubudala, impilo, izinga lomsebenzi, kanye nobukhulu bokukhathazeka kokudla. Ukudla okuncane-ama-carbohydrate njengenyama, inkukhu, i-turkey, i-shellfish, imifino engekho isitashi kanye namantongomane athile kugcizelelwe esikhundleni salokho. Njengoba izimpawu zingaphansi, inani le-carbohydrate lokudla ngokuvamile liye landa kancane kancane.
- Gwema ukudla okuqukethe noma iyiphi imvubelo. Lokhu kuhlanganisa ukudla okuvutshiwe okufana nesinkwa esenziwe ngemvubelo, ushizi, utamatisi unamathe, amakhowe, nobhiya. Nakuba uDkt. Crook akholelwa ukuthi abantu abane-Candida overgrowth nabo bayoba neminye imfucuza, hhayi bonke abahlinzeki bakholelwa ukuthi le mingcele iyadingeka.
Ubude besikhathi ekudleni kwe-Candida kuncike ebude besikhathi esisodwa esinezibonakaliso nobukhulu bezimpawu.Izinga elijwayelekile lempilo lingenye into ebalulekile kwabanye abahlinzeka lapho bephakamisa uhlelo lwezokwelapha.
Abantu abaphendulayo ekudleni bavame ukubika ukuthi kuthatha okungenani amasonto amane ngaphambi kokuthuthuka okubonakalayo.
Kwabaningi, kungathatha izinyanga. Uma kunesimo esanele sokwenza ngcono izimpawu, abahlinzeki basikisela ukudla okuphindaphindiwe okuphindaphindiwe kusuka ohlwini oluvinjelwe emuva ekudleni.
Amakhemikhali nama-Supplements
Esinye isici esibalulekile senqubo kaDkt Crook kuyindlela yokusetshenziswa kwamakhambi namafutha, noma kwezinye izimo, izidakamizwa zemithi, ukunciphisa inani lemvubelo ye-Candida emzimbeni.
Izisebenzi ezihlukile zincoma ukuthi ziqale ngezimbalwa ezincane zamakhambi nezithako futhi zanda kancane kancane. Uma kungenjalo, izimpawu ezimbi zesikhashana ezibizwa ngokuthi i-Herxheimer, noma imvubelo yokufa, kungenzeka.
Kukholakala ukuthi kubangelwa ukuthi imvubelo yeC Candida ibulawe futhi ikhulule amaprotheni ama-fragments kanye ne-toxins edala impendulo ye-antibody emzimbeni wesimiso somzimba.
Ubufakazi besayensi
Kukhona ubufakazi obuncane kakhulu besayensi obubonisa ukuthi ukuvuthwa kwemvubelo ye-candida kuvamile, noma ukuthi ukudla, amakhambi kanye nezithako kungasiza.
Esinye isilingo somtholampilo sibheke ukusetshenziswa kwe-antistungal drug nystatin kubantu abangu-116 abacatshangwa ukuthi banemvubelo ye-candida. Ngemuva kwamasonto amane, ukwelashwa ngezimpawu ze-nystatin ezithuthukisiwe kuqhathaniswa ne-placebo. Abanye abantu esifundweni nabo bagweme ushukela wokudla kanye nemvubelo futhi babika ukuthuthukiswa okukhulu nakakhulu kwezimpawu.
Olunye ucwaningo, olubandakanya abesifazane besifazane abangu-42, aluzange lithole noma iyiphi inzuzo ngezimpawu nge-nystatin ukusetshenziswa.
Ukusebenzisa Imithi Ehlukile
Uma ubona izimpawu, kubalulekile ukukhuluma nodokotela wakho. Khumbula ukuthi imithi ehlukile akufanele isetshenziswe njengengxenye yokunakekelwa okujwayelekile ekwelapheni kwanoma yisiphi isimo sezempilo.
> Imithombo:
> Crook, WG. Isixhumi Sezinkwa: Ukuphulukiswa Kwezokwelapha. UJackson, Tenn., Izincwadi Zomsebenzi, ngo-1983.
> Ukudumala WE, Wade JS, Lee JY, et al. Isivivinyo Esingahleliwe, Esisibili Sokuphulukisa Sokwelashwa kwe-Nystatin ye-Candidiasis Hypersensitivity Syndrome. N Engl J Med. (1990) 323: 1717-1723.
> Martin, Jeanne Marie noRona, uZoltan P. I-Complete Candida Yeast Guidebook. Rocklin, California: Prima Books, 1996.
> Santelmann H, Laerum E, Roennevig J, et al. Ukuphumelela kweNystatin ezigulini ze-Polysymptomatic. Isivivinyo Esingenakulinganiswa, Esisibili Sokuphuphuthekisa Ngesi-Nystatin Versus Placebo ku-Practice General. Fam Pract. (2001) 18: 258-265.
Ukuziphendulela: Ulwazi oluqukethwe kule sayithi luhloswe ngezinjongo zemfundo kuphela futhi aluthathi iseluleko, ukuxilongwa noma ukwelashwa ngudokotela olayisensi. Akuhloselwe ukumboza zonke izinyathelo zokuqapha, ukusebenzisana kwezidakamizwa, izimo noma imiphumela emibi. Kufanele ufune ukunakekelwa okusheshayo kwezokwelapha kunoma yiziphi izinkinga zezempilo bese uthintana nodokotela wakho ngaphambi kokusebenzisa enye imithi noma wenze ushintsho ohlelweni lwakho.